This slideshow requires JavaScript.
MARIONETTNUKKUDEGA ON INIMESED MÄNGINUD JUBA ÜLE 4400 AASTA JA SEDA KÕIKJAL ÜLE MAAILMA. OLENEMATA SELLEST, KAS MARIONETID ON PÄRIT HIINAST, INDIAST, JAAVA SAARTELT VÕI EUROOPAST, IKKA TOIMUB NENDE LIIGUTAMINE NIITIDE ABIL. MIDA ROHKEM NIITE, SEDA OSAVAM PEAB OLEMA NÄITLEJA, ET OMA VÄIKE SÕBER TÕETRUULT LIIKUMA PANNA.
MARIONETTE ON VALMISTATUD ENAMASTI PÕLETATUD SAVIST EHK TERRAKOTAST, PUIDUST VÕI ELEVANDILUUST. MARIONETTIDE MÄNGUPAIGAKS ON AGA LAVAKARP, MILLE KUJU MÄÄRAB NUKU JUHTIMISVIIS. TÄNAPÄEVAL SAAB IGA NUKUGA MÄNGIDA JUST SEAL, KUS SELLEKS SOOV TEKIB, KASVÕI KESET TÄNAVAT.
See on kõige raskemini käsitsetav nukuliik. Nukku juhitakse ülalt sillarinnatiselt niitide abil. Esimesed märked marionettnukkude kohta pärinevad juba kaugesse aega enne meie aja arvamist. Keskajal kasutati marinoette kirikutes jutluste-moraliteede (keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahede) etendamiseks. Lihtrahva jaoks muutus see aga meelelahutuseks, mis kirikuga kokku ei sobinud ja nukulavastused tõsteti kirikust välja. Ka marioneti nimi on pärit tollest ajast: Marionett- Väike Maria.
Sealt edasi, 17. sajandil, muutusid väga populaarseks nukuooperid. Tolle aja kuulsad heliloojad (Haydn) kirjutasid muusikateoseid just marionettidele.
Lihtsaim marionetivorm on ühe nööriga hüpiknukk ehk hampelmann, mille käed ja jalad liiguvad alt nöörist tõmmates. Mida rohkem nööre, seda enam nõuab marionett mängimisel nätitlejalt meisterlikkust. Keerulisematel nukkudel on kümneid juhtniite, neil liiguvad randmed, suu, puusad jm.
Ka vajab marionett keerulise konstruktsiooniga lava. Marionettnukkude saalides on põrandapind ettepoole kaldu, et külastaja saaks segamatult etendust ülalt alla lavale vaadata. Näitleja varjab end lavaportaali või ülemise põiki asuva riidekanga taha.
Tänapäeval on marionetid kõige enam kasutusel Tšehhis. Ka tänapäeva India on marionettide poolest rikas. India nukud erinevad Euroopa marionettidest selle poolest, et tal puudub ülemine kontrollrist ehk juhtpult, mille külge kõik niidid kinnituvad. Tantsival nukul puuduvad jalad ning nukku toetab ainult üks nöör, mille abil nukku juhitakse. Keerulisemate nukkude puhul on liikmeid võimalik ka eraldi liigutada.
Eesti nukuteater: Marionette kasutati Eesti Draamateatri nukutrupis alates 1936. aastast Leo Kalmeti algatusel (suureks iidoliks ja mõijutajaks oli Prof. Josef Skupa Tšehhist, kes 1935. aastal andis Eestis etendusi). Kuni 1948.aastani mängiti ainult marionettidega. Sealt edasi tuli Sergei Obraztsovi nukuteatri eeskujul kasutusele altjuhitavad nukusüsteemid ehk käpik- ja varrasnukud.
Peale Eesti Riikliku Nukuteatri loomist aastal 1952 jäi marionettide kasutamine kutselises teatris täiesti soiku ja marionettidega hakkasid tegelema harrastusnäitlejad Harri Vasara eestvedamisel. Ta valmistas ise nukke ja kirjutas näidendeid. Praegu asub teater „Marionett“ oma ligi saja nukuga Salme kultuurikeskuses.
väljavõte Nuku Muuseumi arhiivist
