Ferdinand Veike`se poolt loodud käpiknukk- Jänes
foto-Nuku Muuseum /Jaana Juur
VÄIKE KÄPIKNUKK
NII NAGU MÕNED NÄITLEJAD, LAULJAD JA SPORTLASED ÜLE MAAILMA KUULSAKS SAAVAD, NII ON KA MÕNEDEL NUKKUDEL OLNUD ÕNNE NII SÜGAVALE VAATAJA HINGE PUGEDA, ET TEDA TUNTAKSE IGAS MAAKERA NURGAS. JUST NII LÄKS KA ÜHE ITAALIA NUKUGA, KELLEL OLI VÄGA PIKK NINA JA KEDA KUTSUTI PULCINELLAKS. KUI SEE NUKK PRANTSUSMAALE JÕUDIS, HAKATI TEDA SEAL POLICHINELLEKS KUTSUMA. INGLASTE JAOKS OLID NEED NIMED AGA LIIGA PIKAD JA SEEPÄRAST PANID NAD NUKULE NIMEKS PUNCH NIIPEA, KUI NAD TEDA ESIMEST KORDA NÄGID. SELLEGA POLNUD AGA TEMA RÄNNAKUD VEEL LÕPPENUD JA VENEMAALE JÕUDES SAI TA ENDALE NIMEKS PETRUŠKA. TÜRGIS SAI TEMAST HOOPIS KLOUNI MOODI TEGELANE KARAGÖZ.
KÄPIKNUKUGA MÄNGIMISEKS ON PALJU VÕIMALUSI. TAVALISELT ASUB NÄITLEJA KÄSI NUKU SEES NING TEMA SÕRMED JUHIVAD NUKU KÄSI.
KESKMINE KÄPIKNUKK
Kuigi commedia dell´arte sünnimaaks peetakse 17. sajandi Itaaliat, pärineb see mängustiil suure tõenäosusega antiikaja kangelaste Maccu ja Buco tegemistel. Nemadki kandsid maske ning tundsid end satiiri ja huumori vallas vabalt. Samuti mõjutasid mängustiili varased miimid, köietantsijaid ja rooma pantomiimi austajad.
Commedia dell´arte etendustes kasutati ka nukke. Kõige kuulsamaks neist sai pika ninaga Pulcinella, kes rändnäitlejatega Prantsusmaale reisides sai endale nimeks Polichinelle. Kui ta siis koos itaalia rändnäitlejatega Inglismaale jõudis, hakati teda lihtsalt Punchiks kutsuma. Kui Pulcinella Venemaale jõudis, sai temast Petruška, kes saavutas ülisuure populaarsuse. Tavaliselt esines mitme nuku ja kaasaskantava lavaga Petruška-teatris vaid üks nukunäitleja. Türgis tegi 17. sajandi lõpul ilma satiiriline klountegelane Karagöz, kes lõbustas vaatajaid peamiselt varjulaval, kuid astus üles ka iseseisva käpik- ja varrasnukuna. Temagi juured ulatuvad commedia dell´arte ja Pulcinellani.
Kuigi nukkudega mängiti kõikjal maailmas, juhtus just Inglismaa olema äärmiselt viljakas pinnas nukuteatri tegemiseks ja uute värvikate tegelase sünniks. Nii hakkasidki Punch ja tema vennad 17. sajandi keskel marionettidest käpiknukkudeks muutuma. Käpiknuku lavaks sobib igasugune sirm või varjav kangas. Sarnaselt varrasnukkudele pole näitleja publikule nähtav. Käpiknukuga mängimiseks on palju võimalusi. Ajalooliselt asus näitleja käsi nuku sees ning sõrmed juhtisid nuku käsi.
SUUR KÄPIKNUKK
Commedia dell` arte
Arvatakse, et commedia dell´arte pärineb antiiksetest Maccust ja Bucost, kes samuti maske kandsid ning tundsid end satiiri ja huumori keskel vabalt. Samuti peetakse eelkäijateks varaseid miime ja köietantsijaid nagu ka rooma pantomiimi. Commedia dell´arte sünnimaaks on 17. sajandi Itaalia.
Pulcinella, Polichinelle, Punch, Karagöz, Petruška
Commedia dell´artes kasutati mingil määral ka nukke. Sama teed pidi jõudis eelkäijate jälgedes iseseisvalt lavale ka tegelane, kes sai nimeks Pulcinella. Tema kõige esiletõusvam välisjoon, mis talle ehk ka nime andis, on erakordselt pikk nina, mis sarnaneb nokaga. Ladina keeles kõlab see pullus gallinaceus, mis viis nimeni Pulcinella. Samuti arvatakse, et nuku nimi tuleneb sõnast pulcina, mis tähendab itaalia keeles kana. Tõenäoliselt kasutasid mitmed esimesed nukujuhid varrasnukku, ent kiired stseenide vahetused ja asjade haaramise tarve tõi aja möödudes käpiknuku kasutuselevõtu. Pulcinella reisis rändnäitlejatega Prantsusmaale, kus sai omale nimeks Polichinelle. Sealt omakorda itaalia rändnäitlejatega Inglismaale, mis juhtus olema äärmiselt viljakas pinnas taoliseks teatriks ja tegelase sünniks. Inglise käpiknukk sai omale nimeks Punch, ilmselt lühendus Prantsusmaa Polichinellest. 1662. aastal toimub esimene marionetietendus Covent Gardenis Londonis. Siis polnud nuku nimi veel Punch ja etendajakski oli itaallane – nukumeister Pietro Gimonde. Inglismaal oli 17. sajandil mitmeid teatreid, kes esitlesid nukku ning müüsid edukalt ka oma lavastusi. 17. sajandi keskpaigaks hakkasid Punch ja tema vennad teistes riikides liikuma esialgsetest marionettidest käpiknukkudeks.
Käpiknukud on kasutusel ka Lõuna-Hiinas, nendega mängitakse ooperisarnastes lavastustes.
Türgis oli 17. sajandil lõbus ja satiiriline klountegelane nimega Karagöz, kes lõbustas peamiselt vaatajaid küll varjulaval, ent umbes samal perioodil astus üles ka iseseisvalt käpiknuku või varrasnukuna. Türklased väidavad, et tegemist on täiesti iseseisva žanriga, kuid 19. sajand tõi kinnitust, mis viitab ikkagi seosele commedia dell´artega.
Pulcinella-sarnane satiiriline nukktegelane jõudis ka Venemaale, kus temast sai Petruška, kes saavutas ülisuure populaarsuse. Tavaliselt esines Petruška-teatris mitme nuku ja kaasaskantava lavaga üks nukunäitleja.
LAVA
Käpiknuku lavaks sobib igasugune sirm või varjav kangas. Sarnaselt varrasnukkudele pole näitlejat reeglina publikule näha.
Aegade muutudes pole nukulava Pulcinella ja ta sõprade jaoks oluliselt muutunud. Ka tänapäeval kohtab sarnaseid laadanukuteatreid.
KUIDAS MÄNGITAKSE
Käpiknukuga mängimiseks on palju võimalusi. Ajalooliselt asus näitleja käsi nuku keha sees ning sõrmed juhtisid nuku käte liikumist. Nii juhitakse klassikalist Pulcinella tüüpi nukku. Nukul on ka jalad, mis ripuvad küll vabalt, ent mida saab üle sirmi ääre heites demonstreerida.Käpiknukke kombineeritakse sageli varrastega juhitavate kätega, mis annavad nukule tunduvalt suurema väljenduvahendite pagasi.
